>@Mireia Gonzalez Torrijos/EIB

  • 2017. aastal kinnitati rekordarvul projekte ehk 901 projekti – 15% rohkem kui 2016. aastal.
  • Üle 78 miljardi euro taristule, innovatsioonile, keskkonnale ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
  • President Hoyer teeb ettepaneku ümberkorraldusteks, et suurendada arengu rahastamise efektiivsust.

„ELi pank, mis tähistab tänavu oma 60. aastapäeva, on alates asutamisest 1958. aastal investeerinud üle triljoni euro, tuginedes  liikmesriikide sissemaksetele, mis ulatuvad vaid 14 miljardi euroni,“ ütles täna Euroopa Investeerimispanga president Werner Hoyer.

„See on eurooplaste jaoks suurepärane tehing. See triljon tõmbas ligi teisi investeeringuid erasektorist, tagades koguinvesteerimismahu rohkem kui kolm triljonit eurot. Kogu see raha kulus sellele, et muuta Euroopat avatumaks, konkurentsivõimelisemaks, sidusamaks ja õiglasemaks, ning sellele, et täita oma osa maailma arengus aastakümnete jooksul,“ märkis Hoyer EIB Grupi aastakonverentsil Brüsselis. „60 aastat pärast asutamist on ELi panga missioon investeerida elujõulistesse projektidesse kogu Euroopas ja maailmas, keskendudes valdkondadele, kus investeerimist kõige enam vajatakse, tähtsam kui kunagi varem. Aga me ei rahuldu sellega ja jätkame tööd, et oma mõju suurendada,“ lisas ta.

ELi pank töötab pidevalt ka selle nimel, et oma valitsemistava parandada. Sel nädalal kiideti heaks esimene soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava. See kajastab EIP Grupi kindlameelset kohustust toetada tüdrukute ja naiste õigusi ning nende rahalist kaasamist EIP tegevusse Euroopas ja kaugemal.

2017. aastal tegi ELi pank järgmist:

  • kinnitas rekordarvul projekte ehk 901 projekti, mis toetavad väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, edendavad innovatsiooni, kaitsevad keskkonda ja aitavad ehitada kriitilise tähtsusega infrastruktuuri;
  • andis 78,16 miljardit eurot, et aidata saavutada reaalseid tulemusi ELi poliitika eesmärkide täitmisel Euroopas ja kogu maailmas, toetades investeeringuid kokku ligi 250 miljardi euro ulatuses, kaasates hulgaliselt erakapitali.

Kasvukapitali lünk

Rekordarv projekte kajastab tugevamat keskendumist väiksematele tehingutele ja suuremat toetust innovatiivsetele ettevõtetele, et aidata neil kasvada. Euroopa turul kasvukapitali lünka täites aitab ELi pank suurendada selle kontinendi konkurentsivõimet. 2017. aastal eraldati ligi 30 miljardit eurot väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetuseks ning ligikaudu 14 miljardit innovatsioonile. Selles valdkonnas on EIP Gruppi kuuluval Euroopa Investeerimisfondil (EIF) kui suurimal eraldiseisval riskikapitali allikal otsustav roll. EIF eraldas eelmisel aastal 9,34 miljardit eurot rahastamisvahendeid.

EIP Grupp pakub ka rohkem nõustamisteenuseid eesmärgiga teha kindlaks ja arendada projekte, millesse tasub investeerida. 2017. aasta lõpu seisuga on meie käimasolevate nõustamisprojektidega võimalik genereerida uusi investeeringud summas 40 miljardit eurot. „Meie spetsialistid töötavad nende projektidega peamiselt Ühtekuuluvusfondist abi saavates riikides, mis võimaldab meil jõuda laiemas valikus ettevõtete ja avalik-õiguslike üksusteni, mis vajavad abi oma projektide laenukõlblikuks muutmisel,“ ütles Hoyer.

Junckeri kava eesmärkide saavutamine

Kasutades ELi eelarvevahendeid ja EIP oma vahendeid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) (EIP Grupi juhitav tagatisrahastu) alusel, tegi ELi pank riskantsemaid investeeringuid, vähendades riski erainvestorite jaoks ja tegeledes investeerimissoovimatuse probleemiga, mis hakkas finantskriisi ajal Euroopa majandust vaevama. 2017. aasta lõpuks oli Junckeri kava rahastamisharu EFSI kaasanud 257 miljardit eurot investeeringuid. See tähendab, et EFSI on kenasti graafikus, et saavutada eesmärk kaasata 21 miljardi suuruse tagatise alusel 315 miljardi euro ulatuses investeeringuid.

„EFSI on suurepärane näide sellest, mida ELi pank saab teha, et aidata nappide riiklike vahenditega rohkem saavutada,“ ütles president Hoyer. „See näitab, et üleminek toetustelt ja subsiidiumidelt laenudele ja tagatistele võib olla võimas poliitikavahend. Meil on hea meel Junckeri kava pikendamise üle, mis selle aasta alguse poole heaks kiideti. Sellel perioodil saadud kogemuste varal ja oma heade tulemusnäitajatega väljendasime valmisolekut võtta ELi mitmeaastases finantsraamistikus pärast 2020. aastat suurem vastutus.“

Arengu rahastamise mõju võimendamine

Ka arengu rahastamisele võib samasugune pöördelise tähtsusega üleminek toetustelt ja subsiidiumidelt laenudele ja tagatistele kasuks tulla. EIP-l on ainulaadne kogemus suure hulga erainvesteeringute kaasamisel. „Oleme alustanud arutelusid oma aktsionäridega, ELi liikmesriikidega ja Euroopa Komisjoniga oma arengu rahastamise tegevuse ühendamise üle spetsiaalse struktuuri alla oma grupis, et saavutada ELi arengupoliitikas tõhusamalt tulemusi,“ ütles president Hoyer.

„Tahame suurendada oma mõju ja kindlustada, et parandame enda oskust teistega partnerlusi luua,“ sõnas president Hoyer. „Maailmas ei ole küllalt riiklikku raha, et globaalsete arengualaste väljakutsetega toime tulla. Erainvesteeringute kiirendamine on ainus viis finantseerida kestliku arengu eesmärkide täitmist,“ lisas ta.

„Mitmepoolne tegutsemine on viimasel ajal pälvinud kriitikat ja langenud rünnaku alla. ELi pank jääb kindlaks rahvusvahelisele ja mitmepoolsele koostööle. Keegi ei ole üksi tegutsedes tugevam. Meie omavahel ühendatud maailmas on absurdne mõelda, et saame globaalses arengus ja heaolus edukalt tulemusi saavutada, kui me ei tööta koos,“ lisas ta.

ELi pank on juba praegu üks suurim mitmepoolne arengupank: 2017. aastal investeeris ta peaaegu kaheksa miljardit eurot ehk kümnendiku oma finantseerimismahust projektidesse väljaspool ELi.

Kliimamuutustega toimetulek

Kaks EIP keskset investeerimisvaldkonda väljaspool ELi on kliimamuutused ja majanduslik vastupanuvõime. ELi pank on suurim eraldiseisev mitmepoolne kliimamuutuste vastu võitlemise ja selle inimese põhjustatud hädaohu mõjude leevendamise projektide rahastaja. 2017. aastal investeeris ta selle suure eesmärgi nimel 19 miljardit eurot, rohkem kui 27 protsenti oma kogufinantseeringust. Pank jääb kindlaks oma lubadusele investeerida sellesse valdkonda 2016.–2020. aastal 100 miljardit eurot.

„EIP on maailma suurim mitmepoolne kliimameetmete projektide rahastaja ja me oleme uhked jätkama. Möödunud aasta detsembris president Macroni poolt kokku kutsutud kliimatippkohtumisel One Planet Summit teatasime oma partnerlusest linnapeade paktiga (Global Covenant of Mayors), mille kaaseesistujad on Michael Bloomberg ja Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič,“ ütles Hoyer. „Partnerlus on näide mitmepoolsest koostööst ja kliimameetmetest, hoolimata riiklikust poliitikast, mis mõnikord liigub vastassuunas.“

Abi rändeprobleemiga tegelemisel

ELi palvel käivitas pank 2016. aasta lõpus majandusliku vastupanuvõime algatuse eesmärgiga eraldada kuus miljardit eurot täiendavate investeeringutena ELi lõunapoolsetes naaberriikides ja Lääne-Balkanil.

„Nii humanitaar- kui ka majanduslikust perspektiivist on parim lahendus investeerida inimeste elutingimuste parandamisse, et anda lootust ja vähendada survet, mis sunnib neid oma kodust lahkuma,“ ütles Hoyer.

Ühe aastaga on EIP jõudnud 25 protsendini sihiks seatud täiendava kuue miljardi euro mahust. Täiendavad investeeringud sellesse piirkonda aitavad parandada elutingimusi ning leevendada rände põhjuseid ja tagajärgi. Üle poole finantseeringust läheb erasektorisse, toetades töökohti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.    

Teedrajavad uued rahastamisvahendid 

EIP Grupp ei ole üksnes suurim mitmepoolne laenuandja, vaid ka suurim mitmepoolne vahendite koguja maailmas. EIP hangib oma rahalised vahendid ise, fundeerides laenuandmist peamiselt võlakirjade emiteerimisega rahvusvahelistel kapitaliturgudel. Eelmisel aastal kogus pank edukalt investoritelt kogu maailmas 56,4 miljardit eurot. Kümme aastat pärast seda, kui pank oli esimeste roheliste võlakirjadega teerajajaks, oleme endiselt suurim emitent, olles kogunud alates 2007. aastast kliimaprojektide jaoks üle 20 miljardi euro.

Roheliste võlakirjade edu jätkuks kaalub ELi pank uut laadi võlakirju, mis on seotud kestliku arengu eesmärkide saavutamisega, eesmärgiga kaasata rohkem erakapitali projektidele arenguriikides.

Press conference documents

Useful links: