• EIP teeb kättesaadavaks 95 miljonit eurot Eesti raudteevõrgu kaasajastamiseks.
  • Uuendamine hõlmab rööbasteede, signalisatsiooni- ja liiklusjuhtimissüsteemide kaasajastamist.
  • Projekt asub üleeuroopalises transpordivõrgus (TEN-T).

Euroopa Investeerimispank (EIP) sõlmis Eesti riikliku raudtee-ettevõttega Eesti Raudtee 25-aastase tähtajaga 95 miljoni euro suuruse laenulepingu. Eesti Raudtee kasutab saadud vahendeid rööbasteede ning kontrolli- ja juhtimis- ning signalisatsioonisüsteemide moderniseerimiseks suuremas osas Eesti raudteevõrgust, samuti rongiliikluse korraldamise süsteemide üleviimiseks digitaaltehnoloogiale. Kõik tööd tehakse üleeuroopalises transpordivõrgus, sealhulgas Põhjamere-Balti koridoris.

Tehnilise poole pealt hõlmavad tööd raudteelõikude renoveerimist ja seadmestamist Tallinna-Tartu liinil, sealhulgas uue silla ehitamist Emajõele. Täiustatud turvangumeetmed (sealhulgas tõkked) raudteeületuskohtades ning rööbasteede renoveerimine ja seadmestamine võimaldavad tõsta liinil kiirust kuni 135 km/h, parandades reisiteenust ja lühendades reisiaegu. Sama kehtib Tapa-Narva liini kohta, kus renoveeritakse kaks silda ja uuendatakse 54 km rööbasteed. Ka siin muudetakse raudteeületuskohad turvalisemaks. Lisaks struktuurilistele uuendustele paigaldatakse suuremasse ossa Eesti raudteevõrku uued signalisatsiooniseadmed ning rongiliikluse korraldamise süsteemid viiakse üle digitaaltehnoloogiale, mis parandab teenust ja ohutust.

EIP asepresident Thomas Östros kommenteeris: „Kuna üldine suundumus on vähendada süsinikupõhist transporti, on teenusepakkujad ajendatud pakkuma reisijatele parimaid võimalikke tingimusi, näidates neile, et on alternatiive autoga sõitmisele. Selline kaasajastamine ei taga ainult rongide suuremat kiirust, vaid parandab ka uute signalisatsioonisüsteemide paigaldamise kaudu raudteede ohutust. Kuna EIP on CO2-neutraalse Euroopa poole liikumise rahastamise keskmes, toetame sellist kava hea meelega.“

Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei lisas: „Meie eesmärk on tagada, et raudteeliiklus oleks tulevikus atraktiivne ja hästiarenenud valik liikuvuse jaoks. Seepärast tegi Euroopa Komisjon ettepaneku nimetada 2021. aasta Euroopa raudteeaastaks. Eesti raudteevõrgu uuendamine, mille kohta täna leping sõlmiti, ning Rail Balticu loomine tagavad reisijatele kaasaegse, ohutu ja keskkonnasäästliku alternatiivi autoga sõitmisele. Eesti Raudtee mängib siin olulist rolli ja on jätkuvalt Euroopa Komisjoni lähedane ja tänuväärne partner.

Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee ütles: „Meie eesmärk on välja arendada kõige mugavam, keskkonnasäästlikum ja ohutum transpordiviis Eestis. Oleme algatanud väga ambitsioonika investeerimiskava aastani 2030, mis viib meie raudteetaristu kvaliteedi ja ohutuse uuele tasemele, ning Euroopa Investeerimispanga laen annab meile kindluse selle elluviimiseks.“

Projekt on järg varasematele EIP investeeringutele Eesti raudteesektorisse, sealhulgas uutesse raudteeveeremitesse, mis jõudsid raudteedele aastal 2014.

AS Eesti Raudtee on riigi omandis olev ettevõte, mis on tegev alates aastast 1870 ja vastutab raudteehaldusega seotud ülesannete eest. AS Eesti Raudtee tagab raudteetaristu tõrgeteta toimimise, juhtimise ja hooldamise ning tõhusa liiklusjuhtimise. Raudteetaristu omanikuna on AS Eesti Raudteel keskne roll transiidisektori toimimises ja vastutus konkurentsivõimelise toimimise tagamisel nii reisijate- kui ka kaubaveosektoris.